Liivika Simmul
Püha Johannese Kooli asutaja ja juht
Olen õppinud pedagoogikat, psühholoogiat ja teoloogiat. Mind on elus palju aidatud, toetatud ja juhendatud. Tundes vajadust hoida saamine ning andmine tasakaalus, rõõmustan võimaluste üle olla olemas kellegi hüvanguks ja anda teise-keskselt endast parim. Olen koolijuht Püha Johannese Koolis, kuulun mitmesse haridusorganisatsiooni ja olen ka Eesti Mentorite Koja liige, viimases avanes minu jaoks meistritööriistade aardelaegas, mille ettevaatlik kasutamine kujunes nii imekspandavaks kogemuseks, et hea meelega ei laseks selle sisul rooste minna. Olen kogu elu elanud inimeste keskel ja inimeste jaoks, elanud kaasa ning toetanud nende teekondi, kasvamisi, igatsusi. Nutnud nutjatega ja rõõmustanud rõõmustajatega. Olen töötanud lasteaias, koolis ja pangas, juhikogemusega aastast 1997.
Kogemuslugu: Pausi õppimine
Mõnikord peame pausiks mingit väiksemat või suuremat vahet millegi põhilise või olulise vahel, millestki loobumist või ilmaolemist. Justkui oleks sel negatiivne tähendus nagu tühjusel või pimedusel, mil iseseisvat eksistentsi pole, on vaid sisu või valguse puudumine. Ajapikku on saanud selgeks, et paus on siiski eeskätt positiivne nähtus või vähemasti omab selleks alati potentsiaali. Näiteks millekski uueks või kõnekaks; kohtumiseks millegi enama või kellegi Teisega, miks ka mitte uuenenud iseendaga, suurenenud selguse või värskema energiaga. Pausis on saladust ja nende mõlema pidamist on võimalik, aga ka mõistlik õppida.